100 aastat baltisaksa mõisade natsionaliseerimisest. Aeg vabanduseks?

EAÕSi ettekandekoosolek toimub 15. oktoobril algusega kell 16.00 Näituse 20-114, Tartus teemal: "100 aastat baltisaksa mõisade natsionaliseerimisest. Aeg vabanduseks?". Ettekandega esineb notar Priidu Pärna. Esinejaga diskuteerib TÜ doktorant Karin Visnapuu.

100 aastat tagasi 10.oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Asutav Kogu pidas maareformi läbiviimist pakilisemaks isegi põhiseaduse vastuvõtmisest. 28 maaseaduse sätet lõi eelduse Vabadussõja lõpetamiseks ja eestlased said oma maa peremeesteks. Seadusega võõrandati 97% pärusmõisadest ja loodi ca 60 000 väiketalundit. Reform puudutas poolt Eesti elanikest. Õiguslikus mõttes oli tegu sundvõõrandamisega, mille eest ei tasutud hüvitist nagu näeb ette meie tänane põhiseadus. Tegu oli baltisakslaste kui vähemuse põhiõiguste rikkumisega. Algas mõisasüdamete allakäik ja kaotsi läks baltisaksa haritud põllumeeste potentsiaal. 1926.a asuti välispoliitilisel survel hüvitisena välja andma riigi pandikirju, kuid reaalse hüvituseni ei jõutud. Kas 100 aastat hiljem võlgneme baltisaksa maaomanikele hüvitise või vähemalt vabanduse?

 Kõik huvilised on oodatud ettekandekoosolekule ja infot võib jagada. 

Eelmine
Salzburgi suveülikool 2020

Lisa kommentaar

Email again: